ÜHISKONNAÕPETUS






EV PÕHISEADUS
XIII peatükk  KOHUS
§ 146.   Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
§ 147.   Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus.
  Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.
  Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis.
  Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus.
§ 148.   Kohtusüsteem koosneb:
 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest;
 2) ringkonnakohtutest;
 3) Riigikohtust.
  Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus.
  Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud.
§ 149.   Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.
  Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
  Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus.
  Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus.
§ 150.   Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
  Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.
  Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul.
§ 151.   Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus.
§ 152.   Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega.
  Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.
§ 153.   Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul.
  Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
EV PÕHISEADUS
VI peatükk  VABARIIGI  VALITSUS
§ 86.   Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele.
§ 87.   Vabariigi Valitsus:
 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
§ 88.   Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid.
§ 89.   Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
  Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.
  Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.
  Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat.
  Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat käesoleva paragrahvi lõigete kaks ja kolm tingimustel ja tähtaegadel ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.
  Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile. Kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.
§ 90.   Muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus teeb Vabariigi President peaministri ettepanekul.
§ 91.   Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.
§ 92.   Vabariigi Valitsus astub tagasi:
 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
 2) peaministri tagasiastumise või surma korral;
 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust.
  Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel.
§ 93.   Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust.
  Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister.
§ 94.   Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid.
  Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras.
  Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema ülesanded selleks ajaks mõnele teisele ministrile.
  Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi.
§ 95.   Vabariigi Valitsuse juures on riigikantselei, mida juhib riigisekretär.
  Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.
  Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
  Riigisekretäril on riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel.
§ 96.   Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.
  Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul.
  Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja.
§ 97.   Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus.
  Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil.
  Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.
  Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised.
  Ministrile umbusalduse avaldamise korral teatab Riigikogu esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist.
  Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti algatada kõige varem kolme kuu möödumisel eelmisest umbusaldushääletamisest.
§ 98.   Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega.
  Hääletamine ei saa toimuda varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Kui Riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi.
§ 99.   Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse.
§ 100.   Vabariigi Valitsuse liikmed võivad sõnaõigusega osaleda Riigikogu ja tema komisjonide istungitel.
§ 101.   Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
  Valitsuse liiget süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega lõpevad tema volitused.
EV PÕHISEADUS
V peatükk VABARIIGI  PRESIDENT
§ 77.   Vabariigi President on Eesti riigipea.
§ 78.   Vabariigi President:
 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
 2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad;
 3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised;
 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi;
 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68;
 6) kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110;
 8) algatab põhiseaduse muutmist;
 9) määrab peaministrikandidaadi vastavalt põhiseaduse §-le 89;
 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 90 ja 92;
 11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks;
 12) nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi;
 13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud;
 14) nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna;
 15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
 16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht;
 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks;
 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128;
 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;
 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §-le 145.
§ 79.   Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu.
  Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.
  Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.
  Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.
  Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik.
  Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel.
  Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.
  Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.
§ 80.   Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.
  Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist.
§ 81.   Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks."
§ 82.   Vabariigi Presidendi volitused lõpevad:
 1) ametist tagasiastumisega;
 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega;
 3) tema surma korral;
 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.
§ 83.   Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele.
  Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena.
  Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast.
  Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79.
§ 84.   Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.
§ 85.   Vabariigi Presidenti saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
EV PÕHISEADUS
IV. peatükk RIIGIKOGU
§ 59.   Seadusandlik võim kuulub Riigikogule.
§ 60.   Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
  Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.
  Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.
  Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse §-des 89, 97, 105 ja 119 ettenähtud juhtudel varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast valimiste väljakuulutamist.
  Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus.
§ 61.   Riigikogu liikmete volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused.
  Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.
§ 62.   Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.
§ 63.   Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.
  Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.
§ 64.   Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest.
  Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
 1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;
 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel;
 3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras;
 4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma;
 5) tema surma korral.
  Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.
  Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.
§ 65.   Riigikogu:
 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid;
 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise;
 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79;
 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121;
 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks;
 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja;
 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed;
 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile;
 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129;
 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;
 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.
§ 66.   Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub kümne päeva jooksul arvates Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi President.
§ 67.   Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani.
§ 68.   Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul.
§ 69.   Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele.
§ 70.   Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodukorra seadus. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust.
§ 71.   Riigikogu moodustab komisjone.
  Riigikogu liikmetel on õigus ühineda fraktsioonidesse.
  Komisjonide ja fraktsioonide moodustamise korra ning õigused sätestab Riigikogu kodukorra seadus.
§ 72.   Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti.
  Hääletamine Riigikogus on avalik. Salajast hääletamist korraldatakse põhiseaduses või Riigikogu kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ainult ametiisikute valimisel või nimetamisel.
§ 73.   Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti.
§ 74.   Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole.
  Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil kahekümne istungipäeva jooksul.
§ 75.   Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.

 § 76.   Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Põhja-Korea
Vaata SIIN

 KODUNE TÖÖ:
Tee vihikusse tabel ja määra riigivorm X-ga ning kirjuta iga riigi juurde ka riigipea ametinimetus.


Riik
Riigi vorm

Riigipea ametinimetus
Vabariik
Absoluutne monarhia
Konstitutsiooniline monarhia
Eesti




Läti




Leedu




Venemaa




Soome




Rootsi




Suurbritannia




USA




Jaapan




Saudi Araabia




Kuveit




Omaan




KODUNE ÜLESANNE :
Kirjuta Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükist vihikusse need inimõigused, millega Sa igapäevaelus kokku puutud.
LAPSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED (Õiguskantsleri koduleht)
Loe SIIN
EESTI  VABARIIGI  LASTEKAITSE  SEADUS
Loe SIIN
Vasta küsimustele Google Forms`is. Esimesele kolmele küsimusele leiad vastused  Lastekaitseseadusest, ülejäänutele õiguskantsleri kodulehelt.
Vasta SIIN

TARBIJA  ÕIGUSED  JA  KOHUSTUSED
Vaata SIIN
TEADLIK  TARBIJA  MÄNG
Mängi SIIN
ÕPPEVIDEOD
Vaata SIIN
https://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/tarbijakool/tka_ebaaus_banner_fb.jpg
Kuidas toimib pangandus?
Vaata SIIN

Tund arvutiklassis. 
Koosta www.popplet.com mõistekaart Eesti tuntumate pankade deebetkaartide kohta, mida pangad pakuvad noortele.
Abiks on Sul lühikonspekt. 
Lisa pilte pangalogodest ja deebetkaartidest.

Pangakaardid
Loe SIIN 
Sinu rahamaailma nõuandja
Loe SIIN
TUNNITÖÖ:
Õpik lk. 34-36. Loe ja tee loetu kohta vihikusse konspekt. Abiks on järgnevad küsimused.
1. Mis on eelarve?
2. Kuidas kujuneb eelarve tulu ehk sissetulek?
3. Millised on põhilised eelarve kuluallikad (väljaminekud)?
4. Miks koostatakse eelarvet?
5. Mis on deebetkäive?
6. Mis on kreeditkäive?
7. Millal on vajalik hakata raha säästma?
8. Miks on targem hoida raha pangas?
9. Mis on aktsia ehk osak? Kuidas nimetatakse aktsiomanikku?
10.Millest sõltub aktsia rahaline väärtus?
11.Kuidas on pensionifondid seotud aktsiatega?


NOORE JA ALAEALISE  TÖÖSUHTED
Loe SIIN

 TÖÖTUKASSA
Vaata SIIN

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postitused (Atom)